Kaks nooremat laensõna

Friedebert Tuglase sõnavõtt läti kirjanike päeval Riias Läti Seltsi saalis 31. mail 1940

Kirjavahetuste kaduv maailm

Keelte kodustamisest

Paar sõna empaatiast

Kui sõna oli ekslik

Laineid lööva „vea” juured

Presidendikanpaania ja selle taust

Vanavarast ja vanakraamist, välitöödest ja kultuuriloolise materjali kogumisest

Ladina keele õppimisest teoloogias praktilisest küljest

Mari Saat valguses ja varjus

Võlus ja vaimus, valguses ja varjus. Mari Saadi maailm. Etüüde nüüdiskultuurist 5. Koostanud Piret Viires ja Virve Sarapik. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2015. 167 lk.

Kausitäis (õppe)kirjandust

Jan Kaus. 20. sajandi kirjandus. Maurus, 2015. 175 lk; Jan Kaus. Uuem kirjandus. Maurus, 2015. 192 lk.

Tuulte ja tormide raamat

Benita Laumane. Vēju un vētru grāmata. Dabas parādību nosaukumi latviešu valodā II. Liepājas Universitāte, 2015. 431 lk.

Kilpkonna kaunistamine kalliskividega. „Marie Underi „Sonetid””, dekadentsiajastu loid luule

Marie Underi „Sonetid”. Viiskümmend tänapäeva luuletajat kõneleb Marie Underiga. Koostanud Hasso Krull ja Carolina Pihelgas. Eesti Keele Sihtasutus, 2015. 67 lk.

Nõnda kõneles Kivisildnik

(:)kivisildnik. See õige luuleõpik. Saarde-Pärnu: Ji, 2015. 326 lk.

Kui sõna oli tegu

Kirjandus kui selline. Valik vene vormikoolkonna tekste. Koostanud ja toimetanud Märt Väljataga. Gigantum Humeris. Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2014. 392 lk.

Üle aia vaatamise sügav sisu

Kristi Salve. Üleaedsed. Toimetanud ja saatesõna kirjutanud Madis Arukask. Eesti mõttelugu 126. Ilmamaa, 2015. 568 lk.

Ladina keele õppimisest teoloogias

Kaarina Rein. Lingua Latina in theologia. Eesti Keele Sihtasutus, 2015. 247 lk.

Isiklik... liiga isiklik?

Minu lamp põleb. Betti Alveri ja Mart Lepiku kirjavahetus 1947–1970. Koostanud Kristi Metste ja Eve Annuk. Varrak, Eesti Kirjandusmuuseum, 2015. 303 lk; Minu põsk sinu põse vastu. Eduard Vilde kirjad Rahelile. Koostanud Kairi Tilga. Hea Lugu, 2015. 256 lk

Kriitiline pilk õppekirjanduse põhižanrile post-postmodernistlikus kirjandushariduses

Märt Väljataga. Kirjandus ja selle liigid. Gümnaasiumiõpik. Maurus, 2015. 163 lk.

Komide mütoloogiline üllatus

Küünlavalgel kirjutatud sõnad trükivalguses

Külli Habicht, Pille Penjam, Külli Prillop. Heinrich Stahli tekstide sõnastik. Toimetaja Valve-Liivi Kingisepp. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2015. 548 lk.

Kroksimaailma lõpp

Armin Kõomägi. Lui Vutoon. Tuum, 2015. 286 lk.

Russwurmist ja „Eibofolkest”, tõlke ilmumise puhul

Carl Rußwurm. Eibofolke ehk rootslased Eestimaa randadel ja Ruhnus. Tõlkinud Ivar Rüütli. Toimetanud Saale Kareda, Tiina Hallik. Eestirootsi Akadeemia, 2015. 789 lk.

Siberi maagiline sotsrealism

Roosi Siberi lood. Eesti asundused VII. Koostanud ja toimetanud Anu Korb. Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, 2015. 304 lk.

Üks luuletaja ja tema muutumised

Mari Vallisoo. Mälestusi maailmast 1966–2013. Ilmamaa, 2015. 623 lk.

Kõikjal rabast võib kerkida saari

Uku Masing, Toomas Paul. Usalda ennast. Koostanud ja toimetanud Mari-Liis Tammiste. Ilmamaa, 2015. 494 lk.

Tasakaaluotsingud vindiga

Jaak Urmet. Vintpüss kõrval. Valitud kirjandusloolisi artikleid. Eesti Keele Sihtasutus, 2015. 432 lk.

Lühidalt

Positivistlik hõllandus

Toomas Haug. Tagasi Troojamäele. 30 kirjatööd ja interluudium. Eesti Keele Sihtasutus, 2015. 488 lk.

Luum – sümbioos kui armastuse valgus

Jüri Talvet. Luulest. Studia litteraria Estonica 16. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2015. 447 lk.

Üks muhe lugemine Hiiu Leigri seiklustest

Jegard Kõmmus. Iiu Leiger. Emasde Söruotsa murragus loodud muisdendide sari Iiuma vägimihesd Leigrisd. Teine, täiendatud ja parandatud trükk. Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, 2015. 108 lk.

Idamurde sõnastiku taastulemine

Valdek Pall. Idamurde sõnastik. 2., täiendatud ja parandatud trükk. Toimetanud Ellen Niit. Eesti Keele Instituut. Eesti Keele Sihtasutus, 2016. 352 lk.

Eemalt vaadates, aga selge pilguga

Cornelius Hasselblatt. Eemalt vaadates. Veerand sajandit eesti kirjandusega. Studia litteraria Estonica 15. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2015. 511 lk.

Kuidas portreteerida Kaplinskit

Thomas Salumets. Kujuneda sunnita: mõtestades Jaan Kaplinskit. Tõlkinud Kersti Unt. Varrak, 2016. 277 lk.

Globaalpohmeluse lokaalravitsus ehk viiul insenerina läbikukkunud inimkonnale

Usaldusväärne teejuht Läti kohanimemaastikul

Laimute Balode, Ojārs Bušs. No Abavas līdz Zilupei. Vietvārdu cilmes īsā vārdnīca. Zin. red. S. Rapa. From Abava to Zilupe. The origin of Latvian geographical names. Scientific editor S. Rapa. A short dictionary. Latviešu valodas aģentūra, 2015. 303 lk.

LÜHIDALT

Tartu Ülikooli VIII kirjandustudengite kevadkool

Lühikroonika

12. rahvusvaheline fennougristide kongress

Kes vastutab eesti keele eest?

VII keelefoorum Tallinnas

Mitmekesisuse säilitamise nimel

V noorte folkloristide konverents „Kontaktide ja konfliktide folkloor”

Ajakiri Lähivõrdlusi. Lähivertailuja tähistas 30 tegevusaastat

Välitööd ajaskaalal

Sümpoosion „Suulised ja kirjalikud eeposed ning nende lähižanrid”

Lühikroonika

XI muutuva keele päev

Eesti Keele Instituudis kõneldi eesti murrete suhetest lähisugulaskeeltega

Kõnekas aeg

Vello Paatsit mäletades ja mälestades

In memoriam Vello Paatsi (30. IX 1948–28. XII 2015)

Lühikroonika

Konverents „Kirjandus ja haigus”

Kirjanduslikud põimumised eesti kultuuriloos

Johannes Aaviku 135. sünniaastapäeva konverents

Maamesilasena maailmas

Jüri Talvet 70

Tekstipäev 2015

LIX Kreutzwaldi päevad

Lühikroonika

Rutt Hinrikus 70

Seminar „Muinasjutust mitme kandi pealt” Haapsalus

Lühikroonika

Grammatikat lüpsmas

XI folkloristide talvekonverents

Lühikroonika

Sõna sõnastikus ja tekstis

„Noorte hääled” 2016

Lühikroonika

Eesti Kirjandusmuuseumi juhtimisel alustas tegevust Eesti-uuringute Tippkeskus

Teadussümpoosion sõna jõust Tartus

LÜHIKROONIKA

LÜHIKROONIKA

Lühikroonika

Kaitstud doktoritööd